Miks tomatitaimed venivad pikaks ja jäävad nõrgaks juba enne istutamist?

Miks tomatitaimed venivad pikaks ja jäävad nõrgaks juba enne istutamist?

Tomatite kasvatamine algab paljude aednike jaoks juba varakevadel, kui aknalauale ilmuvad esimesed külvikastid. Esialgu tärkavad väikesed rohelised võrsed kiiresti, kuid mõne nädala pärast võib rõõm asenduda murega: taimed on kasvanud pikaks, varred on peenikesed ja lehed näivad jõuetud. Selliseid istikuid pole lihtne käsitseda ning pärast kasvuhoonesse või peenrasse istutamist võib nende kohanemine võtta rohkem aega.

Miks tomatitaimed juba toas välja venivad? Enamasti on põhjus lihtne: kasvutingimused pole taime vajadustega päris kooskõlas. Kõige rohkem mõjutavad istikute arengut valgus, temperatuur, kastmine ja külviaeg.

Valguse puudumine on kõige sagedasem põhjus

Tomat vajab kasvamiseks palju valgust. Kui seemikud saavad seda liiga vähe, hakkavad nad valguse poole sirutuma. Vars kasvab kiiresti pikemaks, kuid jääb peenikeseks, lehed paiknevad hõredalt ja taim kaotab oma tugeva, kompaktse kuju.

Probleem tekib sageli veebruaris ja märtsis, kui päevad on veel lühikesed ning aknalauale ei jõua piisavalt päikesevalgust. Eriti keeruline on olukord siis, kui pilviseid päevi on järjest mitu.

Kõige parem on paigutada istikud võimalikult valgusküllasele aknalauale. Kui loomulikust valgusest ei piisa, tasub kasutada taimelampi. Valgus peaks jõudma ühtlaselt kõigi taimedeni, mitte ainult akna lähedal kasvavate istikuteni. Samuti võib kasvatusanumaid aeg-ajalt pöörata, et taimed ei kalduks ühes suunas.

Liiga soe ruum soodustab venimist

Pärast külvamist vajavad tomatiseemned idanemiseks soojust. Kui esimesed rohelised võrsed on aga juba mullast välja tulnud, ei tohiks taimi hoida pidevalt väga soojas ruumis.

Kõrge temperatuur koos vähese valgusega paneb tomatid kiiresti kasvama, kuid varred ei jõua piisavalt tugevaks areneda. Tulemuseks on pikad ja haprad istikud, mis kipuvad kergesti painduma.

Pärast tärkamist võiks temperatuuri mõnevõrra alandada. Taimedele sobib mõõdukalt soe kasvukoht, kus pole suuri temperatuurikõikumisi. Samuti tasub vältida kasvatusanumate asetamist kuuma radiaatori lähedusse, sest seal kuivab muld kiiresti ja õhk muutub liiga kuivaks.

Kas külvasid tomatid liiga vara?

Sageli tahavad aednikud kevadeks võimalikult suuri istikuid kasvatada ja külvavad seemned juba talvel. Tegelikult pole väga varajane külv alati hea mõte. Kui istutamiseni on veel mitu kuud, peavad tomatid kaua siseruumides kasvama. Selle aja jooksul võivad nad välja venida, juured võivad kasvatusanuma täita ning taimede eest hoolitsemine muutub keerulisemaks.

Külviaja valimisel tuleks arvestada, millal on plaanis tomatid kasvuhoonesse või avamaale istutada. Oluline on ka sordi kasvukiirus ja valmimisaeg.

Enne külvamist tasub tutvuda erinevate tomatisortidega. Sobiva valiku tegemisel on abiks ka Nojus tomatiseemned, mille hulgast leiab eri omadustega tomateid nii kasvuhoonesse kui ka avamaale kasvatamiseks. Sordi valimisel tasub mõelda, kui palju kasvuruumi on võimalik taimedele pakkuda ja millist saaki soovitakse saada.

Liigne kastmine ei tee taimi tugevamaks

Algaja aednik võib arvata, et mida rohkem vett tomatitele anda, seda paremini need kasvavad. Tegelikult vajavad noored taimed kastmisel mõõdukust.

Kui muld on pidevalt märg, jääb juurte ümber liiga vähe õhku. See takistab juurestiku arengut ning suurendab juuremädaniku ohtu. Nõrkade juurtega taim ei suuda omastada piisavalt vett ja toitaineid, mistõttu võib kogu istik jääda kiduraks.

Enne kastmist tasub katsuda mulla pealmist kihti. Kui see on veel niiske, pole uut kastmist vaja. Kasvatusanuma põhjas peavad olema äravooluavad, et liigne vesi saaks välja voolata.

Kõige parem on kasta taimi hommikul või päeva esimeses pooles. Nii jõuab liigne niiskus päeva jooksul aurustuda ning muld ei püsi öösel liiga märg.

Liiga tihedalt külvatud seemikud hakkavad konkureerima

Kui tomatiseemned külvata üksteisele väga lähedale, hakkavad tärkavad taimed omavahel valguse ja ruumi pärast võistlema. Tihedas külvis sirutuvad seemikud ülespoole ning nende varred jäävad sageli nõrgaks.

Kui taimedele ilmuvad esimesed pärislehed, on õige aeg mõelda pikeerimisele. Selle käigus istutatakse seemikud eraldi pottidesse, kus neil on rohkem ruumi juurte ja lehtede kasvatamiseks.

Pikeerimisel tuleb taimi ettevaatlikult käsitseda, sest noorte tomatite juured on õrnad. Eraldi pottidesse istutatud taimed saavad paremini areneda ning nende kasvutingimusi on lihtsam kontrollida.

Mida teha, kui tomatiistikud on juba välja veninud?

Kui märkad, et tomatitaimed on kasvanud liiga pikaks, pole põhjust neid kohe ära visata. Tomatitel on üks kasulik omadus: mullaga kokkupuutuvast varreosast võivad areneda lisajuured.

Pikeerimise ajal võib pikaks kasvanud taime istutada tavalisest sügavamale, nii et mullapinnast jäävad välja lehed ja kasvutipp. Nii saab taim moodustada tugevama juurestiku. Seejuures ei tohiks vart jõuga painutada ega kahjustada.

Edaspidi tasub pöörata tähelepanu mõnele lihtsale hooldusvõttele:

  • Hoia istikuid võimalikult valgusküllases kohas.
  • Vajaduse korral kasuta taimelampi.
  • Väldi liiga kõrget toatemperatuuri.
  • Kasta alles siis, kui mulla pealmine kiht on kuivanud.
  • Istuta tihedalt kasvanud seemikud eraldi pottidesse.
  • Kasuta õhulist ja kvaliteetset külvimulda.
  • Ära liialda väetamisega, eriti lämmastikurikka väetisega.
  • Harjuta taimi enne istutamist järk-järgult õuetingimustega.

Tugev tomatitaim ei pea olema kõige pikem

Tomatiistikute puhul ei tasu taga ajada kõrgust ega suuri lehti. Hea istik on pigem madal ja kompaktne, tugeva varre ning hästi arenenud juurtega. Selline taim talub ümberistutamist paremini ja hakkab uues kasvukohas kiiremini kasvama.

Enamikku venimisega seotud probleeme saab vältida, kui valida õige külviaeg ning jälgida valguse, temperatuuri ja kastmise tasakaalu. Kui tomatitaimed saavad juba esimestest kasvunädalatest alates sobivad tingimused, on kevadeks olemas tugevad istikud, millest võib suvel kujuneda rikkalikku saaki kandev tomatitaim.

Posted in Aed